Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pelgupaik "Linnamägi"
Mälestise registri number 11029
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 670847.79
Y-koordinaat 6445034.16
Mälestise vana number 322-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 27.03.20

Menetleja: Allveearheoloogia nõunik, Maili Roio

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Pelgupaik.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjaliku pärimuse olemasolu.

Sisestatud: 24.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Pelgupaik kujutab endast kõrgemat küngast soisel alal. Sellest lääne poole jääb Piigaste oja. Küngas on võrdlemisi järskude nõlvadega ja kaetud segametsaga. Künkal asub palju koopataolisi kaevandeid. Pelgupaika on kasutatud varjupaigana sõdade ajal.
Pelgupaik asub suures osas reformimata riigimaal, kuid selle teisel pool teed asuv läänepoolne osa jääb Kaasiku kinnistule (vt Skeem 2).

Sisestatud: 24.03.2008.

Mälestise ajalugu


Mälestis on dateeritud II aastatuhandesse.

Sisestatud: 14.05.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit määratud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 07.04.2008.

Üldinfo


Ajutiselt, sageli ohu korral, on inimesed kasutanud elamiseks pelgupaiku, kuhu üldiselt pole kaitserajatisi tehtud. Pelgupaigad olid looduslikult hästi varjatud, enamasti soo- ja rabasaared. Rahvasuus on neile antud mitmesuguseid nimesid (Kukelinn, Luusaar, Lõimemägi jne). Pelgupaiku pole arheoloogiliselt jõutud veel kuigi palju uurida. Seoses väga episoodilise kasutusega on sellistele mälestistele iseloomulik väga nõrk kultuurkiht ja esemeleidude vähesus, mistõttu nende ajaline määratlemine on raske.

Sisestatud: 06.03.2015.