Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11033
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 2588
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.04.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääpa läbimõõt on 7 m, kõrgus 0,6-0,7 m. Kääbas on lame, laugete nõlvadega, kusjuures kääpa põhjanõlv on järsem ja kõrgem kui lõunanõlv. Kääpa keskel on madal, sammaldunud lohk. Kraav kääpa ümber pole märgatav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääpad, mälestised reg nr 11031-11034, asuvad endise jaotuse järgi Võrumaal Kanepi kihelkonnas. Kääbaskalmistu paikneb künklik-lainjal liivase pinnakattega alal, jäädes põhja-lõuna suunalise metsade vahelise tee äärde. Kääbaskalmistu koosneb 4 liivast kuhjatud kääpast. Kääbas reg nr 11033 jääb kääpast reg nr 11032 edelasse.

Sisestatud: 14.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääbaste (reg nr 11031-11034) olemasolule Tsähknäpalos on viidanud K. Laja Kanepi kihelkonna kirjelduses 1925. a, lk 23 (käsikiri ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 14.05.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 06.03.2015.