Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11035
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1025
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.05.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on kirde-edela suunas piklik. Kääpa pikkus on 15 m, laius 9 m, kõrgus 0,8-1 m. Kääbas on üsna lame, laugete nõlvadega. Kääpa kirdepoolses osas on keskosas madalam sammaldunud lohk. Väiksem lohk on ka kääpa kagunõlval. Kraav kääpa ümber on vaevumärgatav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääpad, mälestised reg nr 11035-11047, asuvad endise jotuse järgi Võrumaal Kanepi kihelkonnas. Kääbaskalmistu paikneb künklik-lainjal liivase pinnakattega alal, jäädes kirde-edelasuunalisest metsateest idakaarde, metsaservale. Kääbaskalmistu koosneb 13 liivast kuhjatud kääpast. Kääbas reg nr 11035 asub kirde-edela suunalisest teest ligikaudu 5 m kagu pool.

Sisestatud: 14.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub see I aastatuhande II poolde. Kääbaste olemasolule Tsähknapalos on viidanud K. Laja Kanepi kihelkonna kirjelduses 1925. a, lk 23 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus mainitakse, et kääbastest on leitud luustikke ja relvi. Kääbastest saadud leiud on kaduma läinud. Rahvapärimuses peetakse kääpaid nagu teisigi samasuguseid muistiseid Põhjasõja aegseteks matusepaikadeks (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.05.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 06.03.2015.