Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tootmishoonete kogum Maakri tänaval ja kus a. 1908-1921 asus Tallinna Jaani koguduse kool
Mälestise registri number 1105
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 502-k
Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 31.03.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(14)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Haldushoone, Elamu, Korterelamu, Kõrvalhoone, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajalooliste tootmishoonete kogum, mis markeerib Tallinna keskaegse eeslinna ja endise tööstuspiirkonna asukohta ning kus 20. sajandi alguses tegutses ka esimene eesti õppekeelega algkool Põhja-Eestis.

Sisestatud: 26.02.2018.

Mälestise kirjeldus


Algne madal puithoonestus asendati 20. sajandi esimesel kümnendil Maakri tänava ääres uhkete kolmekorruseliste kivimajadega ning see tänavalõik omandas historitsistliku ilme. Hooned projekteeris Jacques Rosenbaum. 1909. aastal projekteeris ta Maakri tn 19 olemasolevate kivihoonetele (endine sepikoda ja elamu) peale teise ja mansardkorruse ning ehisfrontooniga juurdeehituse Maakri tänava joonele puithoone asemele. Raskepärane vorm ja aknaraamistused viitavad neo-barokile. Kahelt poolt raamivad frontooni suured konnakarbid, voluudid on aga stiliseeritud nurkseiks, vihjates juugendile. Maakri tn 19 historitsistlikus fassaadis on ka neo-renessansi vormivõtteid nagu avade horisontaalne rütm, krohvitud pindade rustika. Maakri ja Tornimäe tänavate madala puithoonestuse asemele kavandas J. Rosenbaum kaks kolmekorruselist kivihoonet, mis moodustavad ühe pika tervikliku fondi ja kus mänglevalt vahelduvad pae- ja tellismüüritis ning krohvipinnad. Maakri ja Tornimäe tänava nurgahoone fasaaadis domineerivad uue ajastu tööstusehitisele omased tiheda raamijaotusega võlvsillustega suured aknapinnad ning üksteise kohal asuvaid aknaid ühendavad punastest tellistest petik-kaaristud. Sellel hooneosal on arvatavasti 1960. aastatel Maakri tänava poolses osas välja ehitatud katusekorrus. Tornimäe ja Väike-Pääsukese nurgal on säilinud 19. sajandi lõpukümnenditel rajatud vabrikuhooned, mida on vastavalt vajadusele aegade jooksul ümber ehitatud. J. Rosenbaumi projekteeritud võib olla ka Pääsukese ja Väike-Pääsukese nurgale jääva 19. sajandi lõpukümnendi paekivist tehasehoone rekonstruktsioon aastast 1910.

Sisestatud: 26.02.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis paikneb Maakri tänaval, Tallinna Kesklinna linnaosas, ajalooliselt kujunenud liitkrundil, mis haarab terve kvartali Maakri, Tornimäe, Väike-Pääsukese ja Pääsukese tänavate vahel.

Sisestatud: 26.02.2018.

Mälestise ajalugu


Tootmishoonete kogum Maakri tänaval paikneb Tallinna endises Tartu mnt eeslinnas, mis jääb vanalinnast kagusse. Läbi vaadeldava ala jooksis Härjapea jõgi oma mitme väiksema haruga. Härjapea jõgi oli algselt veerikas ning selle veejõul töötasid mitmed veskid. 1870. aastatel läks kinnistu nr 946 (Maakri, Tornimäe ja Väike-Pääsukese tänavate vahel) ostu teel W. Grünwaldile, kes rajas moodsa sisseseadega nahaparkimise töökoja, mis alustas tegevust 1877. aastal. Juba 1878. aastal rajati Maakri tn 21 uus tehasehoone arhitekt Erwin Bernhardi projekti alusel ning töökoda nimetati Theodor Grünwaldi nahavabrikuks. Maakri tänava ääres asusid neli puidust elamut ja kuuri (abihoonet), tehasehooned jäid Tornime tänava äärde ja kinnistu keskele ning Väike-Pääsukese tänava poole avanes aed. 1881. aastal ehitati arhitekt Christoph August Gableri projekti järgi Tornimäe tänava äärsele tööstushoonele kinnistu keskele jääv kahekorruseline tiibehitis. Insener A. Mickwitzi 1883. aasta projektiga ehitati ümber Maakri 21 tänava äärsed kahekorruseline puitelamu ja ühekorruseline abihoone. Suured muutused Grünwaldi nahavabrikus toimusid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 20. sajandi alguses tegutses Maakri tänaval ka Jaani koguduse kool, mida juhatas H. Kubu ning mis oli esimene eesti õppekeelega algkool Põhja-Eestis. 1921. aastal moodustati Nahatööstuse Aktsiaselt "Union", kelle omandusse läks ka endine Grünwaldi nahavabrik, mille juurde rajati jalanõudevabrik. Pärast II maailmasõda jätkas vaadeldava kinnistu hoonetes tegevust Naha- ja Jalatsitööstuse Kombinaat "Kommunaar", 1977. aastal anti hooned üle nahakombinaadile "Linda". 2016. aastal ehitati endisele Grünwaldi naha- ja jalatsivabriku hoonele peale kardinaalselt suurem hoonemaht.

Sisestatud: 26.02.2018.

Allikad


Künnapu, Liivi (1997). Arhitektuuriajaloolised eritingimused Maakri 19/21 kinnistu hoonete restaureerimiseks ja rekonstrueerimiseks. Tallinn. TLPA arhiiv N.2.64
Eesti Entsüklopeedia veebis. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kubu_erag%C3%BCmnaasium (vaadatud 26.02.2018)

Sisestatud: 26.02.2018.