Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 11065
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 345-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.09.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Ohvrikivi on ebakorrapäras kujuga, kivi ümbermõõduks on 10 m, kõrguseks 2- 2,3 m. Mõnedel andmetel asub teine pool kivist 300 m eemal talu juures. Kivil on kaks auku, kus olevat olnud sees ristid.

Sisestatud: 24.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvrikivi asub Mustajõe-Tännassilma tee ääres. Teepoolse nurgaga jääb kivi maantee serva.

Sisestatud: 24.05.2012.

Mälestise ajalugu


Ohvrikivi on dateeritud II aastatuhandesse. Kohaliku elaniku sõnul olevat kivi toodud oma praegusele asukohale 400 m eemalt põllult, kivi olevat pooleks läinud, teine osa paremat kätt teed ühe talu juures. Rahvapärimuse järgi olevat sinna maetud kolm kindralit ja põld, kust kivi toodud, olnud enne surnuaed.

Sisestatud: 24.05.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseseaduse järgi kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates. Muinsuskaitseametis on käsil mälestisele täpsustatud kaitsevööndi kehtestamine. Kaitsevööndisse jääb miljööväärtusega ajalooline hoone, Tilsi Masinaühistu poolt 1937. a ehitatud maakivist kuivati.
Kuivati tehniline seisund rahuldav.

Sisestatud: 05.04.2007.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 06.03.2015.

z