Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11069
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 259-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.12.06

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 19.12.2006.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmargune. Tema läbimõõt on 7,5-8 m, kõrgus 1-1,2 m. Kääpa põhjapoolne nõlv on kõrgem ja järsem, lõunakülg on aga laugem ja madalam. Kääpa keskosas on kaevatud auk. Kääbast ümbritsev kraav pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 20.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu, mälestised reg nr 11069-11077, asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Kääpas jäävad Vedo külast Kähri küllas minevast teest ligi 250 m lõuna poole, metsaservast ligikaudu 100 m lõuna poole, kahele poole metsateed. Kääpad paiknevad lainjal tasandikul okaspuumetsas, Vedo ojast põhja poole tõusva oru pervel paikneval seljakul. Kääbas reg nr 11069 asub ida-lääne suunalisest metsateest ligikaudu 6 m põhja pool.

Sisestatud: 20.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades peaks kääbas kuuluma I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11069-11077) kohta puuduvad varasemad andmed. Kääbaste olemasolu ja asukoha tegi arheoloog M. Aunale teatavaks endine kolhoosi „Koit“ autojuht R. Tobreluts 18. oktoobril 1979. a (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 20.05.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseseaduse järgi on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.
Kogu kääbaskalmistu (9 kääbast) jaoks ühise kaitsevööndi määramine on Muinsuskaitseametis menetlemisel.

Sisestatud: 08.01.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 06.03.2015.