Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11072
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 262-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.11.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.12.2006.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on loode-kagu suunas piklik. Tema pikkus selles suunas on 19,5 m, laius 15 m, suurim kõrgus 1,5 m, kusjuures otstes ulatub kääpa kõrgus vaid 0,7-0,8 m. Kääpa põhjapoolne nõlv on järsem kui lõunapoolne külg. Kääbast ümbritsev kraav pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 20.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu, mälestised reg nr 11069-11077, asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Kääpas jäävad Vedo külast Kähri küllas minevast teest ligi 250 m lõuna poole, metsaservast ligikaudu 100 m lõuna poole, kahele poole metsateed. Kääpad paiknevad lainjal tasandikul okaspuumetsas, Vedo ojast põhja poole tõusva oru pervel paikneval seljakul. Kääbas reg nr 11072 asub Kääpast reg nr 11070 edela pool.

Sisestatud: 20.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades peaks kääbas kuuluma I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11069-11077) kohta puuduvad varasemad andmed. Kääbaste olemasolu ja asukoha tegi arheoloog M. Aunale teatavaks endine kolhoosi „Koit“ autojuht R. Tobreluts 18. oktoobril 1979. a (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 20.05.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 06.03.2015.