Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas Silmäläte
Mälestise registri number 11078
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 679574.55
Y-koordinaat 6431101.63
Mälestise vana number 1087
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 06.05.20

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 12.04.2007.

Kirjeldus


Allikas jookseb välja Ahja lisajõe Ora läänepoolsest kaldanõlvakust. Siin on reas kolm allikat ja „Silmaläte“ on neist keskmine. Ora jõgi jääb allikast umbes 10 m ida poole. Allikas kujutab endast kinnikasvanud 3 x 4 m suurust soist kohta (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 19.05.2012.

Asukoha kirjeldus


Ohvriallikas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Ohvriallikani jõuab kui keerata Tilsi-Naruski teelt lõuna poole, Pragi külla. Ohvriallikas jääb külavahetees ligikaudu 100 m ida poole.

Sisestatud: 19.05.2012.

Ajalugu


Ohvriallika traditsioon ulatub tagasi tõenäolist II aastatuhandesse, püsides edasi kuni 19. sajandini ja võimalik, et ka kuni tänapäevani. Kohta on ohvriallikana märgitud O. Ugarti Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 61 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Silmaallikast olla vett silmade arstimiseks kasutatud veel 20. saj keskpaigas. (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 19.05.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.
Muinsuskaitseametis on käsil kaitsevööndi piiride täpsustamine.

Sisestatud: 04.01.2007.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 06.03.2015.