11078 Ohvriallikas Silmäläte
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Ohvriallikas Silmäläte |
---|---|
Mälestise registri number | 11078 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 679574.55 |
Y-koordinaat | 6431101.63 |
Mälestise vana number | 1087 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 06.05.20
Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikult fikseeritud pärimus. |
Kirjeldus Allikas jookseb välja Ahja lisajõe Ora läänepoolsest kaldanõlvakust. Siin on reas kolm allikat ja „Silmaläte“ on neist keskmine. Ora jõgi jääb allikast umbes 10 m ida poole. Allikas kujutab endast kinnikasvanud 3 x 4 m suurust soist kohta (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Ohvriallikas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Ohvriallikani jõuab kui keerata Tilsi-Naruski teelt lõuna poole, Pragi külla. Ohvriallikas jääb külavahetees ligikaudu 100 m ida poole. |
Ajalugu Ohvriallika traditsioon ulatub tagasi tõenäolist II aastatuhandesse, püsides edasi kuni 19. sajandini ja võimalik, et ka kuni tänapäevani. Kohta on ohvriallikana märgitud O. Ugarti Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 61 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Silmaallikast olla vett silmade arstimiseks kasutatud veel 20. saj keskpaigas. (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates. |
Üldinfo Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms. |