Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pelgupaik "Kirstumägi"
Mälestise registri number 11079
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1086
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.03.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Pelgupaik.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav.

Sisestatud: 10.04.2007.

Mälestise kirjeldus


Pelgupaigaks kasutatud liivaseljaku mõõtmed on ida-lääne suunas 43 m, laius 30 m. Suurim kõrgus ulatub ümbritseva soo pinnast arvates üle 2 m. Seljak on kaetud metsaga ja esineb ka oksterisu. Seljaku pind on enamasti kaetud samblaga, mille seest paistavad välja suuremad raudkivid, mida esineb peaaegu kogu seljaku ulatuses, eriti aga tema lõuna- ja läänepoolses osas. Seljak näib olevat nagu kaheosaline. Kõrgem ja suurem on tema läänepoolne osa, sellest vahetult ida poole jääv osa on madalam ja kitsam. Pelgupaigana kasutusel olnud seljak on väga lõhutud. Lohud on enamasti sammaldunud. Seljaku edelaosa lähedal on kuivenduskraav ja põhjajalamilt läheb mööda tee (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 19.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pelgupaik asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Pelgupaik jääb Vedo külast Kähri külla viivast maanteest ligi 600 m põhja poole, metsadevahelisest teest umbes 100 m lääne poole. Pelgupaik asub kõrgemal liivakünkal keset sood.

Sisestatud: 19.05.2012.

Mälestise ajalugu


Pelgupaik kuulub II aastatuhandesse. Pelgupaiga kohta on andmeid J. Jungile saadetud kirjas (käsikiri Ajaloo Instituudis) ja O. Ugarti 1922. a koostatud Põlva kihelkonna kirjelduses, lk 68 (käsikiri Ajaloo Instituudis). O. Ugart märgib, et rahvapärimuse järgi olevat seal varandus peidus ning selle kõlinat olevat vahel kuulda. Teiste teadete järgi olevat ta olnud sõja ajal pelgukohaks. Rahvapärimuses tuntaks kohta „Kirstumäe“ nime all (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 19.05.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitse seaduse järgi on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates.

Muinsuskaitseametis on määramisel mälestise kaitsevöönd ja selle piiride täpsustamine.

Sisestatud: 21.03.2007.

Üldinfo


Ajutiselt, sageli ohu korral, on inimesed kasutanud elamiseks pelgupaiku, kuhu üldiselt pole kaitserajatisi tehtud. Pelgupaigad olid looduslikult hästi varjatud, enamasti soo- ja rabasaared. Rahvasuus on neile antud mitmesuguseid nimesid (Kukelinn, Luusaar, Lõimemägi jne). Pelgupaiku pole arheoloogiliselt jõutud veel kuigi palju uurida. Seoses väga episoodilise kasutusega on sellistele mälestistele iseloomulik väga nõrk kultuurkiht ja esemeleidude vähesus, mistõttu nende ajaline määratlemine on raske.

Sisestatud: 06.03.2015.