Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 11080
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 269-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Asula tumedam kultuurkiht on maanteest lääne pool, alal mille pikkus põhja-lõuna suunas on ligikaudu 150 m ja laius 60-70 m. Kultuurkihti ja üksikuid savinõukilde leiti ka maantee Vana-Koiola järvepoolsel kaldal ning ka järvest loode poole jääva talu aiamaal. Kõike seda arvestades peaks asula pikkus olema ulatunud ligi 300 m ning laius ligi 80-100 m. Asulakoht idapoolne serv jääb osaliselt maantee alla. Proovikaevamistel 1983.a selgus, et asulakoha kultuurkihi paksus on keskmiselt 35 cm ning on suurelt osalt künniga segatud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 19.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Asulakoht paikneb Võru-Põlva ja Tilsi-Tsolgo maanteede ristumiskohast lõunas, Tilsi-Tsolgo teest nii ida kui lääne pool. Asulakoht paikneb tõusval tasandikul.

Sisestatud: 19.05.2012.

Mälestise ajalugu


Saadud leidude ja kultuurkihi iseloomu järgi kuulub asulakoht tõenäoliselt II aastatuhande I poolde, varasemad leiud võiksid ulatuda ka I aastatuhande lõppu. Asulakoha kohta puuduvad varasemad andmed. Asulakoht avastati arheoloog S. Laulu ja A.-M. Rõugu poolt 1980. a mais, mil siit korjati ka esimesed leiud. 1983. a viidi asulakoha alal läbi proovikaevamised ja täpsustati kultuurkihi paksus (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 19.05.2012.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 06.03.2015.