Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11082
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 301-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.08.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on üsna laugete nõlvadega. Pealt kumer, eriti lauge ja madal on tema lõunapoolne nõlv. Kääpa läbimõõt on 10 m, kõrgus 1-1,1 m. Kääpa keskosast veidi lääne pool on sammaldunud lohk. Mõnevõrra on rikutud ka kääpa lõunapoolset nõlva, kus paikneb sammaldunud madal lohk. Kraav kääpa ümber on vaevu jälgitav põhja- ja läänepoolsel jalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas jääb Põlva-Karisilla maanteest lõuna poole, Mädajõe sillast kirdesse künklikule liivatasandikule. Kääbas reg nr 11082 jääb kääpast reg nr 11083 kagusse. Kääbas jääb kõrgepingeliini alla.

Sisestatud: 22.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpad avastas 1975. a mais arheoloog M. Aun.

Sisestatud: 22.05.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 06.03.2015.