Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11083
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 302-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.08.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on üsna lõhutus, mistõttu tema mõõted pole enam algsed. Kääpa läbimõõt on 9 m, kõrgus vaid 0,4-0,5 m. Kääpa keskel on suur sammaldunud lohk. Lohk on ka kääpa kirdepoolsel nõlval. Piki kääpa idapoolset nõlva on kaevatud kraav, mille pikkus on 5 m ja laius 0,7-0,8 m ning sügavus 0,3-0,4 m. Kraav on sammaldunud. Kääpa loodepoolsel jalamil oleva kraavi mõõted on 1 x 2 m, sügavus 0,5 m. Kraav on sammaldunud. Kääbast ümbritsev kraav ei ole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas jääb Põlva-Karisilla maanteest lõuna poole, Mädajõe sillast kirdesse künklikule liivatasandikule. Kääbas reg nr 11083 jääb kääpast reg nr 11082 loodesse. Kääbas jääb kõrgepingeliini alla.

Sisestatud: 22.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpad avastas 1975. a mais arheoloog M. Aun.

Sisestatud: 22.05.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 06.03.2015.