Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11090
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 710604.30
Y-koordinaat 6438082.33
Mälestise vana number 10-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 16.05.12

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb pikkadest ja ümmargustest kääbastest reg nr 11100-11084. Ümmargusi kääpaid on erineva läbimõõduga, kusjuures nende kõrgus jääb vahemikku 0,3- 1,1 m. Piklikud kääpad on kõrgemad, nende kõrgus ulatub kuni 1,1 m. Kääpaid ümbritsevate kraavide jälgitavus on rahuldav – mõnel pool on kraavid hästi loetavad, mõnel pool mittemärgatavad. Kõigil kääbastel esineb suuremaid või väiksemaid sammaldunud lohke ja muid kahjustusi (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 20.06.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Petseri maakonnas, Lobotka vallas. Kääbas paikneb Tartu-Värska maanteest lääne ja loode pool, liivasel tasandikul.

Sisestatud: 20.06.2012.

Ajalugu


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb pikkadest ja ümmargustest kääbastest reg nr 11100-11084. Ümmargusi kääpaid on erineva läbimõõduga, kusjuures nende kõrgus jääb vahemikku 0,3- 1,1 m. Piklikud kääpad on kõrgemad, nende kõrgus ulatub kuni 1,1 m. Kääpaid ümbritsevate kraavide jälgitavus on rahuldav – mõnel pool on kraavid hästi loetavad, mõnel pool mittemärgatavad. Kõigil kääbastel esineb suuremaid või väiksemaid sammaldunud lohke ja muid kahjustusi (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 20.06.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 06.03.2015.