Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11110
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 32-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb pikkadest ja ümmargustest kääbastest reg nr 11101-11110. Ümmargused kääpad on üsna madalad, nende kõrgus jääb vahemikku 0,3- 0,9 m. Piklikud kääpad on kõrgemad, nende kõrgus ulatub kuni 1,2 m. Kääpaid ümbritsevate kraavide jälgitavus on ebaühtlane. Kõigil kääbastel esineb suuremaid või väiksemaid sammaldunud lohke (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 20.06.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Petseri maakonnas, Lobotka vallas. Kääbas paikneb Tartu-Värska maanteest ida pool, okaspuumetsas, liivasel tasandikul.

Sisestatud: 20.06.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11101-11110) kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut on kirjeldanud L. Zouroff, Lobotka valla muinasjäänuste kirjelduses 1937. a, lk 26 (käsikiri Ajaloo Instituudis) (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 20.06.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 06.03.2015.