Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11121
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 711029.18
Y-koordinaat 6436109.72
Mälestise vana number 43-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 28.09.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Kirjeldus


Kääbas kuulub 14 kääpast koosneva kääbaskalmistu koosseisu. Kääpad asuvad põhja-lõuna suunalisest metsateest lääne pool. Kääpad on kas pikliku või ümara kujuga, lamedate nõlvadega ja küllalt madalad, nende kõrgus jääb vahemikku 0,4-1 m.

Sisestatud: 14.06.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11111-11124). Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Petserimaa, Lobotka vallas. Kääbaskalmistu paikneb liivasel tasandikul, kus lääne pool maapind langeb ja muutub soisemaks.

Sisestatud: 14.06.2012.

Ajalugu


Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11111-11124) kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut on kirjeldanud L. Zouroff, Lobotka valla muinasjäänuste kirjelduses 1937. a, lk 28 (käsikiri Ajaloo Instituudis) (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.06.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 05.03.2015.