Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11135
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 129-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on algselt olnud ümmarguse põhiplaaniga, tema läbimõõt võis olla 8-9 m, kõrgus 0,6-0,7 m. Täpsemalt selle kääpa suurust pole võimalik enam määrata. Tema kagupoolne osa on suurelt osalt lõhutud, mõnevõrra paremini on säilinud vaid loodeosa. Kääpa kagupoolse osa lähedal on suuremaid kive. Kraav kääpa ümber pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.06.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Petserimaal, Puugnitsa külas. Kääbas asub Mikitamäe-Kahkva maanteest põhja pool. Kääbas reg nr 11135 jääb kääpast reg nr 11134 ida poole.

Sisestatud: 08.06.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu, mälestised reg nr 11132-11135, juhatati arheoloog M. Aunale 1978. a augustis. Kääbaskalmistu esitati kaitse alla võtmiseks 1978. a septembris (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.06.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 05.03.2015.