Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 11137
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1075
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.08.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu mõõtmed on ida-lääne suunas 50-60 m, vastassuunas 30-40 m. Kalmistu ala on järvepinnast natuke kõrgemal asuv tasane, rohukamaraga kaetud ala, mille idapoolses osas asub muinsuskaitsealune tsässon reg nr 4195.

Sisestatud: 08.06.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Setumaal, Lobotka vallas. Kalmistu asub Pihkva järve madaliku tasasel ja liivasel alal, Värska lahe põhjakaldal.

Sisestatud: 08.06.2012.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kuulub 15.-18. sajandisse. Kalmistut on maininud L. Zuroff, Lobotka küla muinasjäänuste kirjelduses 1937. a. Kalmistu teket seostatakse Rootsi sõjaga, mil olnud siin suur lahing, kus olnud palju langenud ning need maetud järve äärde (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.06.2012.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 05.03.2015.