11150 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11150 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 712750.54 |
Y-koordinaat | 6434285.65 |
Mälestise vana number | 117-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 06.01.15
Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas kuulub pikkade kääbast hulka. Tema pikkus idast läände on 12 m, laius 9 m ja kõrgus 0,5-0,9 m. Kääpa keskosas on sammaldunud lohk. Kääpa lõunapoolne piirjoon on üsna ebaselge, siin on suurem, sammaldunud lohk kust kunagi on liiva võetud. Kraav kääpa ümber pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbaskalmistu, mälestised reg nr 11149-11157, asub endise jaotuse järgi Setumaal, Lobotka vallas. Kääbaskalmistu jääb Karisilla-Rõsna teest põhja pool, Pikva järvest ligikaudu 500 m loode pool, männimetsas. Kääbas reg nr 11150 on kääbaskalmistu idapoolseim kääbas, jäädes kääpast reg nr 11149 kirde poole. |
Ajalugu Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu on avastatud 1976. a septembris arheoloog M. Auna poolt. Esitatud kaitse alla võtmiseks 1976. a (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |