Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11165
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1077
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 03.12.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Algselt näib kääbas olevat olnud ümmargune, kuid tee tegemisel on tema loodekülge lõhutud, mistõttu kääpa mõõtmed on praegu kirde-edela suunas 11 m, loode-kagu suunas 10 m ja kõrgus 1,2 m. Lõhutud ala ligikaudsed mõõtmed on 6 x 5 m. Kääpa lõunaküljel on sammaldunud lohk. Kääpa tervemana säilinud ida- ja lääneküljed on üsna lauged, kusjuures idanõlv on mõnevõrra kõrgem ja järsem kui läänekülg. Kääbast ümbritsev kraav on vaevalt jälgitav vaid kääpa lõuna- ja idajalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.07.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Võnnu kihelkonnas. Kääbas kuulub kolmest ümmargusest, liivast kuhjatud kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11165-11167). Kääbaskalmistu jääb mõlemale poole Rasina-Viisli teed, lainjale liivasele tasandikule. Kääbas reg nr 11165 jääb Rasina-Viisli maanteest lõunapoole ja Kääpast reg nr 11166 kirdesse.

Sisestatud: 10.07.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääpaid (mälestised reg nr 11165-11167) on maininud A. Karu, Võnnu kihelkonna kirjelduses 1921. a, lk 18 (käsikiri Ajaloo Instituudis), nimetades, et kääpad asuvad Rasina mõisa metsavahi maja läheduses, jäädes sellest loode poole. Kirjeldamise ajal olevat kääpas reg nr 11167 olnud värsked kaevamise jäljed. Väljakaevatud liivas esinenud sütt ja tuhka. Rahvapärimuse järgi olevat kääpast leitud suuri inimluid (põletamata). Kääpaid Rasina-Viisli tee ääres, Uhametsa metsavahi talu läheduses on mainitud ka dr Raatsmäe 1968. a Ajaloo Instituudile saadetud kirjas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.07.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud, on mälestise kaitsevööndiks 50 m laine maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 05.10.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 05.03.2015.