Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11166
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1078
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 03.12.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmargune, üsna korrapäraselt järskude nõlvadega. Tema läbimõõt on 10 m, kõrgus 1,3-1,4 m. Kääpa keskel on suurem, sammaldunud lohk. Kraav kääpa ümber on märgatav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.07.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Kääbas kuulub kolmest ümmargusest, liivast kuhjatud kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11165-11167). Kääbaskalmistu jääb mõlemale poole Rasina-Viisli teed, lainjale liivasele tasandikule. Kääbas reg nr 11166 jääb Rasina Viisli maanteest lõuna poole ja Kääpast reg nr 11165 edelakaarde.

Sisestatud: 10.07.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääpaid (mälestised reg nr 11165-11167) on maininud A. Karu, Võnnu kihelkonna kirjelduses 1921. a, lk 18 (käsikiri Ajaloo Instituudis), nimetades, et kääpad asuvad Rasina mõisa metsavahi maja läheduses, jäädes sellest loode poole. Kirjeldamise ajal olevat kääpas reg nr 11167 olnud värsked kaevamise jäljed. Väljakaevatud liivas esinenud sütt ja tuhka. Rahvapärimuse järgi olevat kääpast leitud suuri inimluid (põletamata). Kääpaid Rasina-Viisli tee ääres, Uhametsa metsavahi talu läheduses on mainitud ka dr Raatsmäe 1968. a Ajaloo Instituudile saadetud kirjas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.07.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 05.03.2015.