Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11168
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1080
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.09.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmargune, pealt kumer. Tema läbimõõt on 6-7 m, kõrgus 0,6 m. Kääbas on üsna lõhutud. Edelaküljel ja kirdeküljel on sügavamad kamardunud augud, käpa keskosas on suurema männi känd. Varasematel aastatel kasvas siin mänd, mida rahvapärimuses nimetati „Märtnapettai“. Kääbast ümbritsev kraav pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.07.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Võnnu kihelkonnas. Asub Viisli Rasina tee ääres, lainjal tasandikul. Kääpast vahetult edelasse jääb mälestis reg nr 11164 kalmistu „Märtna kiriku surnuaed“.

Sisestatud: 10.07.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub ta I aastatuhande II poolde. Kääbast endisel Tigase talu maal nn „Paaganapalus“ on kirjeldanud A. Karu, Võnnu kihelkonna kirjelduses 1921. a, lk 18 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus märgitakse, et kääpal kasvab üksik suur mänd. Kääpa kõrgus on olnud 1 m ja ümbermõõt 30 m. Kääpasse kaevatud kartulikoopast olevat leitud surnuluid, koos vaskpreesi ja siniste helmestega (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.07.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 05.03.2015.