Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11169
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 943
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.12.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmargune, liivast kuhjatud. Tema läbimõõt on 10 m, kõrgus 1 m. Kääbas on üsna lame ja laugete nõlvadega. Kääpa keskel on sügavam sammaldunud lohk. Ja idanõlval madal sammaldunud lohk. Kääbast ümbritsev kraav on selgemini jälgitav vaid põhjajalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.07.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal Võnnu kihelkonnas endises Ahja mõisa metsas. Kääbas paikneb Tartu-Räpina maantee ning Viislile ja Vastsemõisa metsavahi juurde viiva tee ristumiskohas liivasel tasandikul.

Sisestatud: 10.07.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub ta I aastatuhande II poolde. Kääbast on kirjeldanud A. Karu, Võnnu kihelkonna kirjelduses 1921. a, lk 17 (käsikiri Ajaloo Instituudis), mainides ,et kääbast on kaevatud, kuid leidudes ei ole teateid. Silbi-Kärsa külas, Tartu-Räpina maantee ääres asuvat üksikut kääbast on nimetanud ka dr Rootsmäe 1968. a Ajaloo Instituudile saadetud kirjas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.07.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigsaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.
Muinsuskaitseamet on algatanud kaitsevööndi piiride täpsustamise.

Sisestatud: 30.05.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 05.03.2015.