Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11170
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 65-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.07.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on algselt olnud ilmselt ümmargune, kuid tema kagupoolne osa lõhutud maanteekraavi kaevamisel. Kääpa säilinud osa mõõtmes on 6 x 7 m, kõrgus 0,7-0,8 m. Kääpa keskosas on madal sammaldunud lohk. Kraav kääpa ümber on jälgitav vaid põhjakaarte jalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.07.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub viiest ümmargusest ja ühes piklikust kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11170-11175) paikneb Mooste-Põlva tee ääres, maanteest loode pool, lainjal, liivasel tasandikul.

Sisestatud: 06.07.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbaste suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Varasemaid teated kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11170-11175) kohta puuduvad. Kääpad avastati 7. augustil 1973. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.07.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise aktis ei ole kaitsevööndit määratud, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 24.10.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 05.03.2015.