Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11175
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 70-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 20.10.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 26.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on kagu-loode suunas piklik. Kääpa pikkus on 17 m, laius 13,5 m ja kõrgus 1,2 m. Kääpa põhja ja läänenõlvad on järsemad ja kõrgemad kui lõuna ja idanõlvad. Kääpa kaguotsas on madal sammaldunud lohk, kust suundub piki kääpa kagunõlva alla praeguseks sammaldunud kraav. 1970. aastate alguses on kaevatud kääpa keskosasse auk, mis Siimuniidu metsavahi andmetel kaevatud selleks, et rebasepoegi kätte saada. Praeguseks on see auk sammaldunud. Kääbast ümbritsev kraav on jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.07.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub viiest ümmargusest ja ühes piklikust kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11170-11175) paikneb Mooste-Põlva tee ääres, maanteest loode pool, lainjal, liivasel tasandikul.

Sisestatud: 06.07.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbaste suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Varasemaid teated kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11170-11175) kohta puuduvad. Kääpad avastati 7. augustil 1973. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.07.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 05.03.2015.