Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11214
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 686016.40
Y-koordinaat 6455121.32
Mälestise vana number 61-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 06.10.19

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.10.2008.

Kirjeldus


Kääbas on ümmargune. Tema läbimõõt on 15 m ja kõrgus 1,3-1,6 m. Kääbas on pealt kumer, kõrgemate, järsemate nõlvadega kusjuures lõuna- ja edelanõlvad on mõnevõrra laugemad. Kääpa keskel ja edela- ning lõunanõlval esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraav kääpa ümber on jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 23.06.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub kolmest ümmargusest ja ühest piklikust kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11214-11217), mis jääb metsavahi talust lõuna poole lainjale, liivasele metsaga kaetud tasandikule. Kääbas reg nr 11214 asub kääbastiku keskosas, loode-kagusuunalisest metsateest edela pool.

Sisestatud: 23.06.2012.

Ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Varasemad teated kääpa kohta puuduvad. Kääpad reg nr 11214-11216 avastati 1970. a sügisel arheoloogide A.-M. Rõugu ja M. Auna poolt. Kõige põhjapoolsem kääbas reg nr 11217 leiti aga 1973. a juunis mälestise passi koostamise käigus arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 23.06.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise aktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 24.10.2008.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 03.03.2015.