11216 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11216 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 686028.15 |
Y-koordinaat | 6455023.77 |
Mälestise vana number | 63-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 05.10.19
Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas on ovaalse põhiplaaniga, loode-kagu suunas piklik. Kääpa pikkus on 21 m, laius 10 m ja kõrgus 1,3-1,5 m. Kääpa pikiküljed on järsemad ja kõrgemad kui loode- ja kaguotsad, eriti lauge on kääpa loode ots. Kraav kääpa ümber on märgatav vaid kirde- ja edelajalamil, eriti selgelt just kirdejalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub kolmest ümmargusest ja ühest piklikust kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11214-11217), mis jääb metsavahi talust lõuna poole lainjale, liivasele metsaga kaetud tasandikule. Kääbas reg nr 11216 asub kääbastiku lõunaosas jäädes kääpast reg nr 11215 ligikaudu 60 m kagu poole. |
Ajalugu Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Varasemad teated kääpa kohta puuduvad. Kääpad reg nr 11214-11216 avastati 1970. a sügisel arheoloogide A.-M. Rõugu ja M. Auna poolt. Kõige põhjapoolsem kääbas reg nr 11217 leiti aga 1973. a juunis mälestise passi koostamise käigus arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |