Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11216
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 63-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.10.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ovaalse põhiplaaniga, loode-kagu suunas piklik. Kääpa pikkus on 21 m, laius 10 m ja kõrgus 1,3-1,5 m. Kääpa pikiküljed on järsemad ja kõrgemad kui loode- ja kaguotsad, eriti lauge on kääpa loode ots. Kraav kääpa ümber on märgatav vaid kirde- ja edelajalamil, eriti selgelt just kirdejalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 23.06.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub kolmest ümmargusest ja ühest piklikust kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11214-11217), mis jääb metsavahi talust lõuna poole lainjale, liivasele metsaga kaetud tasandikule. Kääbas reg nr 11216 asub kääbastiku lõunaosas jäädes kääpast reg nr 11215 ligikaudu 60 m kagu poole.

Sisestatud: 23.06.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Varasemad teated kääpa kohta puuduvad. Kääpad reg nr 11214-11216 avastati 1970. a sügisel arheoloogide A.-M. Rõugu ja M. Auna poolt. Kõige põhjapoolsem kääbas reg nr 11217 leiti aga 1973. a juunis mälestise passi koostamise käigus arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 23.06.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 03.03.2015.