Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11218
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 71-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.03.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 06.09.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb ümmargustest ja piklikest kääbastest reg nr 11218-11227. Ümmargusi kääpaid on erineva läbimõõduga, kusjuures nende kõrgus jääb vahemikku 0,3-1,6 m. Piklike kääbaste kõrgus ulatub kuni 1,1 m. Kääbas reg nr 11218 on laugete nõlvadega, piklik, ovaalse põhiplaaniga ja pealt kumer. Kääpa pikkus on 12,5 m, laius 9 m ja kõrgus 1 m. Kääpa loodeotsal on madal sammaldunud lohk. Kraav kääpa ümber on jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.06.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub kolmest pikast ja seitsmest ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11218-11227), mis jääb Viisli külatuumikust lääne poole liivasele metsaga kaetud tasandikule. Kääbastikust loode poole jääb Mädajärv. Kääbas reg nr 11218 on kääbastikus põhjapoolseim.

Sisestatud: 22.06.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Varasemad teated kääpa kohta puuduvad. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11218-11227) avastati 5. juunil 1973.a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.06.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud, on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 06.09.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 03.03.2015.