11238 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11238 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 705875.06 |
Y-koordinaat | 6421110.76 |
Mälestise vana number | 149-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 03.12.15
Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas on ümmargune, madal laugete nõlvadega, pealt kumer. Kääpa läbimõõt põhja-lõuna suunas on 8 m, ida-lääne suunas 7 m ja kõrgus 0,3 m. Kääpa kirdeosas on madal sammaldunud lohk. Kääbas ümbritsev kraav pole jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11234-11238), mis asub Orava asula keskusest ligikaudu 1,5 km kagu pool. Maastikulist paikneb kääbas lainjal tasandikul. |
Ajalugu Kääbas kuulub suuruse ja kuju järgi otsustades I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11234-11238) näidati arheoloog M. Aunale kätte 11.07.1977. a tolleaegse Orava sovhoosi metsavahi poolt. Kääbaskalmistu esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1977. a septembris. Kääpale on koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |