Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11246
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 707614.88
Y-koordinaat 6415809.14
Mälestise vana number 1194
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 17.06.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Kirjeldus


Kääbas on ümmargune, üsna laugete nõlvadega ja pealt lamedaks kaevatud. Tema läbimõõt on 12 m ja kõrgus 0,8-0,9 m. Kääpa keskosas on madal sammaldunud lohk. Kääbast ümbritsev kraav pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.09.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas paikneb Valga-Petseri ja Veski-Piusa-Tuderna maantee vahelisel alal. Maastikuliselt paikneb kääbas Piusa ürgoru terrassil, jõe vasakul kaldal, jõest ligikaudu 400 m põhja pool asuval loode-kagusuunalisel seljakul.

Sisestatud: 12.09.2012.

Ajalugu


Kääbas kuulub suuruse ja kuju järgi otsustades I aastatuhande II poolde. Kääbast on mainitud T. Karopuni Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 8 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kes nimetab, et kääbast on kaevatud, kuid leidudest midagi ei teata. Kääpale on koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.09.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 03.03.2015.