Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11267
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 703757.10
Y-koordinaat 6416376.02
Mälestise vana number 214-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 18.06.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.04.2011.

Kirjeldus


Kääbas kuulub 41 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11247-11287. Kääpad on kuju ja suuruse poolest väga sarnased - nad on madalad, laugete nõlvadega, kusjuures lõunakülg on enamjaolt laugem ning põhjakülg järsem. Kääpad on osaliselt pealt lamedad osaliselt pealt kumerad ning nende jalamid puutuvad kohati kokku. Kääbaste läbimõõt jääb vahemikku 6-9 m. Kääbaste kõrgus on küllalt madal jäädes vahemikku 0,2-0,6 m. Kõigil kääbastel esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraavid kääbaste ümber on jälgitavad osaliselt (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 11.09.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11247-11287), mis asub vahetult Veski-Piusa-Tuderna maanteest lõuna pool. Maastikuliselt paiknevad kääpad Piusa ürgoru põhjaveerul, selle kõige madalamas osas, jõeoru soise lammi vahetus läheduses.

Sisestatud: 11.09.2012.

Ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11247-11287) kohta on andmeid T. Karopuni Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 16 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbastele on koostatud pass arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 11.09.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 03.03.2015.