Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11293
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1175
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.10.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub 10 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11288-11297. Kääpad on kuju ja suuruse poolest väga sarnased - nad on madalad, väga laugete nõlvadega, kusjuures lõunakülg on enamjaolt laugem ning põhjakülg järsem. Kääbaste läbimõõt jääb vahemikku 7-8 m. Kääbaste kõrgus on küllalt madal jäädes vahemikku 0,1-0,2 m. Kõigil kääbastel esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraavid kääbaste ümber on jälgitavad osaliselt (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 11.09.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11288-11297), mis asub Veski-Piusa-Tuderna maanteest lõuna pool. Maastikuliselt paiknevad kääpad Piusa ürgorus, liivasel tasandikul.

Sisestatud: 11.09.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11288-11297) kohta on andmeid T. Karopuni Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 14 (käsikiri Ajaloo Instituudis). T. Karopuni järgi peaks selles rühmas olema 11 kääbast, kuid mälestistele passi koostamise ajal 1973. a oktoobris ühte kääbast selles piirkonnas enam leida ei õnnestunud. Kääbastele on koostatud pass arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 11.09.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 29.03.2015.