Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11331
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1118
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub 23 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11321-11343. Kääpad, mis paiknevad põhiliselt kahes reas, loode-kagu suunaliselt on kuju ja suuruse poolest väga sarnased - nad on madalad, laugete nõlvadega ja osaliselt pealt lamedad osaliselt pealt kumerad ning nende jalamid puutuvad kokku. Kääbaste läbimõõt jääb vahemikku 5-7 m. Kääbaste kõrgus on küllalt madal jäädes vahemikku 0,1-0,4 m. Teeäärsed kääpad on väga rikutud. Kõigil kääbastel esineb ka madalaid sammaldunud lohke. Kraavid kääbaste ümber on jälgitavad osaliselt (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 29.08.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11321-11343), mis asub Veski-Piusa-Tuderna maanteest lõuna pool, Piusa raudteejaamast ligikaudu 350 m lõunas. Maastikuliselt paiknevad kääpad Piusa jõe ürgoru põhjaveerul.

Sisestatud: 29.08.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11321-11343) kohta on andmeid T. Karopuni Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 10-11 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Omaaegsele kirjeldusele lisatud skeemil on kääbastikus olnud 35 kääbast. Praegu on kääbaste ala tunduvalt rikutud nii kartulikoobaste kui metsateedega, mistõttu osa kääpaid on nähtavasti nii lamedaks tallatud, et need pole metsa all enam jälgitavad. Kääbastele on koostatud pass 1975. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 29.08.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 02.03.2015.