Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11345
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1103
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.07.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 08.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub kolmest ümmargusest ja ühest pikast kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse. Kääbas reg nr 11345 kuulub pikkade kääbast hulka. Kääbas on loode-kagu suunas piklik ja tema kagupoolses otsas on ümmargune kuhjatis. Kääpa üldpikkus on 34 m, loodepoolse pikliku osa laius on 6-7 m. Ümmarguse osa läbimõõt kirde-edela suunas on 18 m, vastassuunas 15 m. Kääpa kõrgus loodepoolses osas on 0,6-0,9 m, ümmarguses osas aga 1,85 m. Kääpa ümmarguse osa põhjapoolne külg on kõrgem ja järsem kui lõunapoolne külg. Kääpal esineb erineva suurusega sammaldunud lohke. Kraav kääpa ümber pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.09.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestise reg nr 11345-11348), mis paikneb liivasel tasandikul, endise Niitsiku veski lähedal metsas.

Sisestatud: 12.09.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut Niitsaku veski läheduses on maininud juba 19. saj pastor Boubrig. Lähemalt on kääpaid (mälestised 11345-11348) kirjeldanud T. Karopun Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 4 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Mälestisele on koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.09.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 08.10.2008.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 02.03.2015.