Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11357
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 701003.15
Y-koordinaat 6415754.87
Mälestise vana number 1202
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 12.07.13

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Kirjeldus


Kääbas kuulub üheteistkümnest ümmargusest ja ühest piklikust kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse. Kääbas on ümmarguse põhiplaaniga. Tema läbimõõt on 10-11 m ja kõrgus 1,2-1,3 m. Kääbas on pealt kumer ning tema põhjanõlv on järsem kui lõunanõlv. Kääpal esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraav kääpa ümber on märgatav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.08.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11354-11365), mis asub Hanikase-Tamme maantee ääres. Kääbaskalmistu paikneb kahes rühmas - kaks kääbast asuvad maanteest lõuna pool ja ülejäänud kümme jäävad maanteest põhjakaarde. Maastikuliselt asub kääbaskalmistu Piusa ürgoru terrassil.

Sisestatud: 28.08.2012.

Ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11354-11365) kohta on andmeid T. Karopuni Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 18 (käsikiri Ajaloo Instituudiis), kusjuures mainitakse vaid kümmet kääbast. Kaks kääbast avastati 1973. a oktoobris eelnevatele mälestistele passi koostamisel arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.08.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 02.03.2015.