Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbaskalmistu koosneb ühest ovaalsest ja kahest ümmargusest kääpast. Kääbas reg nr 11366 on ovaalse põhiplaaniga, tema pikkus loode-kagu suunas on 12,5 m, laius kirde-edela suunas 10 m ja kõrgus 1,2 m. Kääbas on pealt kumer, ühtlaselt järsemate nõlvadega, kusjuures põhjapoolne nõlv on natuke järsem ja kõrgem kui lõunanõlv. Kraav kääpa ümber on märgatav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11366-11368). Kääpad paiknevad Hanikase-Tamme maantee ääres, lainjal liivasel tasandikul.

Ajalugu

Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11366-11368) kohta on andmeid T. Karopuni Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 19 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Rahvapärimuses tuntakse kääpaid patareiasemetena, mis pärinevad Põhjasõja päevilt. Kääbastele on koostatud pass 1973. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.