Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11373
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1216
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.05.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub 4 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11373-11376. Kääpad on kuju ja suuruse poolest väga sarnased - nad on madalad, laugete nõlvadega ja pealt kumerad. Nende läbimõõt jääb vahemikku 5,5-8 m. Kääbaste kõrgus on küllalt madal jäädes vahemikku 0,3-0,6 m. Kääpad on väga rikutud. Kõigil kääbastel esineb sammaldunud lohke. Kraavid kääbaste ümber pole jälgitavad (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.07.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11373-11376), mis asub Hanikase-Tamme maanteest kagu pool. Kääpad moodustavad neist lõunapoole jäävate kääbastega reg nr 11369-11372 ühise rühma. Maastikuliselt paiknevad kääpad Piusa jõe äärsel lainjal tasandikul.

Sisestatud: 24.07.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11373-11376) kohta on andmeid T. Karopuni Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbastele on koostatud pass 1977. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.07.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 02.03.2015.