11376 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11376 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 700239.86 |
Y-koordinaat | 6414889.11 |
Mälestise vana number | 1219 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 24.05.12
Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas kuulub 4 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11373-11376. Kääpad on kuju ja suuruse poolest väga sarnased - nad on madalad, laugete nõlvadega ja pealt kumerad. Nende läbimõõt jääb vahemikku 5,5-8 m. Kääbaste kõrgus on küllalt madal jäädes vahemikku 0,3-0,6 m. Kääpad on väga rikutud. Kõigil kääbastel esineb sammaldunud lohke. Kraavid kääbaste ümber pole jälgitavad (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11373-11376), mis asub Hanikase-Tamme maanteest kagu pool. Kääpad moodustavad neist lõunapoole jäävate kääbastega reg nr 11369-11372 ühise rühma. Maastikuliselt paiknevad kääpad Piusa jõe äärsel lainjal tasandikul. |
Ajalugu Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11373-11376) kohta on andmeid T. Karopuni Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbastele on koostatud pass 1977. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |