Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11382
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 83-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.09.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.08.2007.

Mälestise kirjeldus


I aastatuhande teisest poolest pärinev esivanemate matusepaik, kuulub kuuelise kääbaste grupi hulka.
Kääbas asub Tuderna-Lindora maantee ääres talumetsas.
Kääbas on ümmarguse kujuga, läbimõõt 14 m, kõrgus ligi poolteist meetrit.
Kääbast on enne kaitse alla võtmist, mis toimus 1973. a, on lõhutud amatöörkaevajate poolt.

Sisestatud: 22.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub 6 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11382-11387. Kääbas on järsemate nõlvadega, pealt kumer, kusjuures põhjakülg on siiski mõnevõrra järsem kui lõunakülg. Tema läbimõõt on 14 m ja kõrgus 1,5-1,6 m. Kääpa keskele on kaevatud loode-kagusuunaline kraav. Kääpale esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraav kääpa ümber on jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 18.07.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11382-11387), mis asub Hanikase-Tamme maantee ääres jäädes maanteest lõuna suunas. Maastikuliselt paiknevad kääpad Piusa ürgoru kõrgel terrassil.

Sisestatud: 18.07.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu kohta puuduvad varasemad andmed. T. Karopun Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a märgib vaid kolme kääbast (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1970. a sügisel Piusa kääbastikke inspekteerides leidis arheoloog M. Aun eelpoolmainitud kääbaste lähedusest veel kuus kääbast. Rahvapärimuses tuntakse kääpaid Põhjasõja-aegsete patareiasemetena. Kääbaste kaevamisel asjaarmastajate poolt olevat neist leitud luid. Kääbastele on koostatud pass 1973. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 18.07.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise aktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 22.08.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 02.03.2015.