Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11386
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 87-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.08.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Kuulub kuuest kääpast koosnevasse gruppi, loetelus 5. kääbas.
Sellele grupile iseloomulikult kõrge, järskude nõlvadega.
Läbi kääpa keskosa on kaevatud sügav kraav, kaevamine on tehtud ennem 1973. aastat.

Sisestatud: 30.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub 6 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11382-11387. Kääbas on ovaalse põhiplaaniga, kuid algselt paistab ta olevat olnud ümmargune. Kääpa pikkus on loode-kagu suunas 11 m, laius kirde-edela suunas 9 m, kõrgus 1,5-1,6 m. Kääbas on lõhutud, mistõttu on muutunud nii tema algne kuju ja suurus. Kääpa keskossa on piki kääbast kaevatud kraav, mis on nüüdseks sammaldunud. Kraav kääpa ümber on jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 18.07.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11382-11387), mis asub Hanikase-Tamme maantee ääres jäädes maanteest lõuna suunas. Maastikuliselt paiknevad kääpad Piusa ürgoru kõrgel terrassil.

Sisestatud: 18.07.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu kohta puuduvad varasemad andmed. T. Karopun Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a märgib vaid kolme kääbast (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1970. a sügisel Piusa kääbastikke inspekteerides leidis arheoloog M. Aun eelpoolmainitud kääbaste lähedusest veel kuus kääbast. Rahvapärimuses tuntakse kääpaid Põhjasõja-aegsete patareiasemetena. Kääbaste kaevamisel asjaarmastajate poolt olevat neist leitud luid. Kääbastele on koostatud pass 1973. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 18.07.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 02.03.2015.