Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11391
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1197
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.09.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on algselt olnud järsemate nõlvadega ning pealt kumer. Tema läbimõõt on 9 m ja kõrgus 1,1-1,2 m. Kääbas on üsna lõhutud – tema keskosas on lohk, millest piki nõlva ulatub alla kuni jalamini lai kraav. Kraavist väljavisatud liiv on mõnel määral muutnud kääpa kuju ja suurust, muutes ta põhja suunas piklikumaks. Kraav kääpa ümber on vaevalt märgatav peaaegu kogu ulatuses, väljaarvatud põhjapoolne jalam, kus kääbas on lõhutud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 17.07.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11389-11391), mis asub Hanikase-Tamme maantee ääres. Kääbaskalmistu paikneb kahes rühmas - üks kääbas asub maanteest põhja pool ja kaks kääbast paiknevad maanteest lõunas. Maastikuliselt asub kääbaskalmistu Piusa ürgoru kõrge terrassi servast 5-6 m põhja pool, okaspuumetsas. Kääbas reg nr 11391 asub maanteest põhja pool, vanast metsasihist ida pool.

Sisestatud: 17.07.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääpaid Soenina külas on kirjeldanud T. Karopun, Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 17 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbaste keskmise läbimõõduna on ta märkinud 7,5 m ning kõrgusena 0,75-1,5 m. Ühte kääbast olevat kaevatud. Rahvapärimuses tuntakse kääpaid Põhjasõja-aegsete patareiasemetena. Kääbastele on koostatud pass 1973. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 17.07.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 02.03.2015.