Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11409
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 288-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub 23 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11392-11415. Kääbaskalmistu jaguneb kaheks rühmaks - kirdepoolses rühmas on seitse ja edelapoolses kuusteist üksteise kõrval paiknevat kääbast. Kääpad on kuju ja suuruse poolest väga sarnased - nad on madalad, laugete nõlvadega ja pealt kumerad. Nende läbimõõt jääb vahemikku 5,5-8 m. Kääbaste kõrgus on väga madal jäädes vahemikku 0,1-0,3 m. Kõigil kääbastel esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraavid kääbaste ümber on enamasti osaliselt jälgitavad.

Sisestatud: 13.07.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11392-11415), mis asub Veski-Piusa-Tuderna maantee ääres ja lähedal jäädes maanteest põhja poole. Kääbaskalmistu paikneb kahes rühmas - seitse kääbast asuvad loode-kagu suunalisest metsateest kirde pool ja ülejäänud kuusteist jäävad metsateest edelakaarde. Maastikuliselt asub kääbaskalmistu Piusa ürgoru terrassil, mis tõuseb põhja suunas.

Sisestatud: 13.07.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut Liiva-Tuderna maantee ääres on maininud baltisakslane J. Klinge 1884. a teoses "Ueber Verberitung von alten Begraebnissplatzen im Neuhausen Kirchspiel" (käsikiri Ajaloo Instituudis) ning T. Karopun 1922. a Vastseliina kihelkonna kirjelduses lk 16 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbastele on koostatud pass 1974. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.07.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 02.03.2015.