11471 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11471 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 673741.37 |
Y-koordinaat | 6438266.74 |
Mälestise vana number | 130-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 20.11.18
Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas kuulub kahest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11471-11472). Kääpad on kuhjatud liivast ja üks neist on ümmargune ja teine kuulub pikkade kääbaste hulka. Kääbas reg nr 11471 kuulub pikkade kääbaste rühma. Tema pikkus on loode-kagu suunas 11-12 m, mis pole aga algne, sest kääpa loodepoolne ots on lõhutud. Kääpa laius on 7,5-8 m ja kõrgus 0,8-0,9 m, kagupoolses otsas aga ainult 0,3-0,4 m. Kääpal esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraav kääpa ümber on selgemini jälgitav vaid pikikülgedel (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Maastikuliselt paikneb kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11471-11472) Ahja jõe ürgoru paremal pervel. Kääbastest ida ja kagu pool muutub maapind soiseks. |
Ajalugu Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpad (mälestised reg nr 11471-11472) on avastatud 1976. a juulis arheoloog M. Auna poolt. Mälestisele on koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Muinsuskaitseseaduse järgi on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |