Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11472
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 131-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.10.18

Inspektor: Põlvamaa vaneminspektor, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 10.11.2006.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub kahest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11471-11472). Kääpad on kuhjatud liivast ja üks neist on ümmargune ja teine kuulub pikkade kääbaste hulka. Kääbas reg nr 11472 on ümmargune, selle läbimõõt on 10,5-11 m ja kõrgus 1,1-1,2 m. Kääpa mõõdud pole enam algsed, sest kääbas on lõhutud. Algselt on kääbas olnud pealt kumer, üsna laugete nõlvadega, kusjuures tema põhjapoolne nõlv on natuke kõrgem ja järsem kui lõunapoolne nõlv. Kääpa keskel on sammaldunud lohk. Kraav kääpa ümber on jälgitav kogu ulatuses, väljaarvatud loodepoolsel jalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.09.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Maastikuliselt paikneb kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11471-11472) Ahja jõe ürgoru paremal pervel. Kääbastest ida ja kagu pool muutub maapind soiseks.

Sisestatud: 26.09.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpad (mälestised reg nr 11471-11472) on avastatud 1976. a juulis arheoloog M. Auna poolt. Mälestisele on koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.09.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 01.03.2015.