Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11476
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 934
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.11.06

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 29.11.2006.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub kolmest ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11475-11477). Kääbas reg nr 11476 on lame, laugete nõlvadega, võrdlemisi ebamääraste piirjoontega, kusjuures idaosa on kõige laugem ja madalam. Kääpa läbimõõt on 6 m ja kõrgus 0,4 m. Kääpal esineb madal sammaldunud lohk. Kraav kääpa ümber pole märgatav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.09.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11475-11477) paikneb Kärsa-Eoste maanteest kirdes Porgandiveski lähedal. Maastikuliselt asub kääbaskalmistu ligikaudu põhja-lõunasuunalise laia vallseljaku lael. Kääbastest ligikaudu 150 m lääne pool voolab keset soist lammi Ahja jõgi.

Sisestatud: 26.09.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades võiks see kuuluda I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut (mälestised reg nr 11475-11477) on kirjeldanud O. Ugart Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 31 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbastel teostatud kaevamistest ning leidudest andmed puuduvad. Mälestisele on koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.09.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndiks Muinsuskaitseseaduse §25 alusel on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.
Muinsuskaitseametis on menetlemisel kolme kääpa ühise kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 29.11.2006.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 01.03.2015.