Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11485
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 2606
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.07.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 12.12.2006.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub 13 kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11483-11495. Kääpad on ümmarguse kujuga, nende läbimõõt jääb vahemikku 6-9 m ja vahemikku 0,4-1,3 m. Kõigil kääbastel esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraavid kääbaste ümber on jälgitavad osaliselt. Kääbas reg nr 11485 on väikeste mõõtmetega: läbimõõt 5 m, kõrgus kuni 0,5 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.12.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestise reg nr 11483-11495), mis paikneb vana Põlva-Mooste maantee ääres, teest loode pool. Maastikuliselt paikneb kääbas Ahja lisajõe Kooskora jõe oru vasakul pervel, lainjal tasandikul.

Sisestatud: 25.09.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub see I aastatuhande II poolde. Kääbastiku (mälestised reg nr 11483-11495) olemasolule viitab O. Ugart Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 74 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kuid lähemalt ta neid ei kirjelda, mainib vaid, et kääbastikku kuulub kolmteist kääbast, millest osa on kaevatud Ahja mõisa omaniku poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 25.09.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 28.02.2015.