11492 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11492 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 684766.26 |
Y-koordinaat | 6446717.97 |
Mälestise vana number | 2613 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 25.08.20
Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas kuulub 13 kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11483-11495. Kääpad on ümmarguse kujuga, nende läbimõõt jääb vahemikku 6-9 m ja vahemikku 0,4-1,3 m. Kõigil kääbastel esineb madalaid sammaldunud lohke Kraavid kääbaste ümber on jälgitavad osaliselt. Kääbas reg nr 11492 on üsna kõrge, järskude nõlvadega. Tema läbimõõt on 11m, kõrgus 1,2-1,3 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestise reg nr 11483-11495), mis paikneb vana Põlva-Mooste maantee ääres, teest loode pool. Maastikuliselt paikneb kääbas Ahja lisajõe Kooskora jõe oru vasakul pervel, lainjal tasandikul. |
Ajalugu Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub see I aastatuhande II poolde. Kääbastiku (mälestised reg nr 11483-11495) olemasolule viitab O. Ugart Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 74 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kuid lähemalt ta neid ei kirjelda, mainib vaid, et kääbastikku kuulub kolmteist kääbast, millest osa on kaevatud Ahja mõisa omaniku poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |