Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 11510
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 305-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.04.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu ligikaudne ulatus loodest kagusse on 70 m ja edelast kirdesse 60 m.

Sisestatud: 16.11.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kalmistu paikneb Kanepi-Leevaku maanteest vahetult lõunas, jäädes osaliselt Adiste küla aladele ja osalt Miiaste külla.

Sisestatud: 25.09.2012.

Mälestise ajalugu


Kalmistuna on kasutatud 13.-18. sajandini künkaveerul asuvat ala. Külakalmistud tekkisid juba muinasajal, kui neid kasutati külarahva poolt matusepaigana ka pärast ristiusu Eestisse toomist alternatiivina kirikukalmistule. Kalmistu sai kannatada nõukogude ajal olemasoleva tee laiendamise tagajärjel.

Sisestatud: 25.09.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 16.11.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 28.02.2015.