Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11514
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 143-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.04.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 01.11.2006.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11513-11515), mis koosneb kahest ümmargusest ja ühest piklikust kääpast. Kääbas reg nr 11514 on kirde-edela suunas piklik. Tema pikkus on 18 m, laius 7-8 m ja kõrgus edelaosas 1,2-1,3 m, muidu 0,5-1,1 m. Kääpa loodepoolne külg on kõrgem ja järsem kui kagupoolne külg. Kääpal esineb sammaldunud lohke. Kraav kääpa ümber on vaevumärgatav vaid loodejalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 25.09.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 1153-11515), mis jääb Võru-Põlva maanteest läänepoole. Teisele poole maanteed jääb Rosma kalmistu. Maastikuliselt paikneb kääbas lainjal tasandikul.

Sisestatud: 25.09.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11513-11515) kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaste olemasolu kohta puuduvad andmed Ajaloo Instituudi arhiivis. Kääbastest andis teada Kääpamäe talu endine elanik Peterson Leida, kes andis kääbastest lähemaid andmeid ja teadis öelda, et kääpast reg nr 11515 kirde pool olevat olnud veel 4 kääbast, mis on aga madalaks küntud. Kündmisel olevat pidevalt näha olnud pisikesi luutükikesi. Kääpast reg nr 11513 võeti aga 1949. a paiku karvu ehitamiseks liiva. Sellest kääpast leiti luustikke, mis aga maeti kohe tagasi ning enam pole sealt liiva võetud. Mälestisele on koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 25.09.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 28.02.2015.