Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11516
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1101
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.03.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääpa moodustab kõrgem kuhelikutaoline küngas, mille pikkus põhja-lõuna suunas ulatub 20m, laius 14 m ja kõrgus 2,5-3,5 m. Kääbas on pealt kumer ja üsna järskude nõlvadega. Tema idapoolne nõlv on siiski mõnevõrra kõrgem ja järsem kui läänepoolne nõlv. Kääpa keskosas on kamara all tunda kive. Kääpal esineb madalaid sammaldunud auke. Kääbast ümbritsev kraav pole jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 25.09.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kääbas paikneb Ahja lisajõe Ora paremal kaldal.

Sisestatud: 25.09.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades võiks ta kuuluda I aastatuhande lõppu või II aastatuhande algusesse. Kääpa kohta on andmeid J. Jungile saadetud kirjades , aga ka O. Ugarti poolt koostatud Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. a (käsikirjad Ajaloo Instituudis). O. Ugart märgib, et kalme on moodustatud mullast ja kividest, kusjuures kivid on enamasti keskmise suurusega. Kord olevat jõevesi kalme ühe külje ära uhunud ja karjalapsed leidnud sealt esemeid, mis nad ühele Põlva kaupmehele olid ära müünud. Hiljem ei teata neist esemetest midagi. Mälestisele on koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal)

Sisestatud: 25.09.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 28.02.2015.