Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11517
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1090
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.05.18

Inspektor: Põlvamaa vaneminspektor, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 06.11.2006.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmargune. Tema läbimõõt on 10,5-11 m ja kõrgus 1,1-1,2 m. Kääpa põhjapoolne osa on kõrgem ja järsem kui lõunakülg. Kääpal esineb mitmeid madalaid sammaldunud lohke. Kraav kääpa ümber pole jälgitav kogu ulatuses, väljaarvatud põhjapoolne jalam, kus kraav on vaevumärgatav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.09.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas, Rosma külas. Kääbas paikneb loode-kagu suunalisel kõrgemal seljakul, seljaku harja. Kääpast ida suunas maapind langeb.

Sisestatud: 24.09.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhane II poolde. Kääbast on kirjeldanud O. Ugart Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 37 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Ta nimetab Rosma külas kahte kääbast, mis asuvad Rosma linnamäest paarsada meetrit põhja pool. Nende vahel olevat olnud veel kaks kääbast, mis aga 1975. a olid ära kaevatud. Passi koostamise ajal oli näha veel nende asemeid 15 m pikkusel alal. Leidude kohta andmeid ei ole. Mälestisele on koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.09.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud, on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Muinsuskaitseametis on menetlemisel kaitsevööndi piiride täpsustamine.

Sisestatud: 07.11.2006.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 28.02.2015.